30ndate eluaastate alguseks olin ma saavutanud kõik, mida ühiskond peab eduks. Pealtnäha elasin ma unistuste elu (dream life), kus kõik „linnukesed“ olid kirjas:
Fassaad nimega „dream life“
-
Abielu ja lapsed ning pealtnäha täiuslik pereelu.
-
Tippjuhi positsioon ja kõrge sotsiaalne staatus.
-
Luksuslik kodu ja Audi Q7 koduväravas.
-
Finantsvabadus käeulatuses ja materiaalne turvatunne.
-
Tähelepanu trummarina (Drum Machine) ja eneseteostus suurtel lavadel.
Kuid selle läikiva fassaadi taga peitus rusuva tühjuse ja pideva ärevuse maailm. Hoolimata saavutustest saatis mind lakkamatu tunne, et ma ei ole piisav sellisena, nagu ma olen.
See sisemine ebakindlus sundis mind oravarattasse, kus mul oli vaja alati rohkem: rohkem teha, rohkem tõestada, rohkem saavutada. Ma omasin kõike, mida olin kunagi tahtnud, kuid ma ei tundnud hetkekski tõelist rahu. Ma olin omaenda saavutuste ja ootuste vang – see oli sisekonflikt, mis mind seestpoolt hävitas.
See sisemine pinge ei saanud jääda tagajärgedeta. Ühel hetkel hakkas fassaad murenema ja seejärel täielikult kokku kukkuma. Ma ei kaotanud lihtsalt asju, ma kaotasin kontrolli oma elu üle:
Kui fassaad mureneb
-
Töökaotus ja staatuse kadumine.
-
Investeerimisportfelli häving ja finantsiline krahh.
-
Lahutus ja väljakutsed üksikisana.
-
Terviseprobleemid ja korduvad operatsioonid.
-
Katkenud suhe emaga ja 8 kuud vaikust.
-
Elu mõtte kadumine ja suitsiidmõtted.
Olin rusude keskel üksi ja purunenud.
Algas meeleheitlik jaht lahendustele. Ma tahtsin end iga hinna eest „parandada“ ja proovisin kõike, mida kaasaegne maailm ja alternatiivsed suunad pakkusid. Lootsin, et keegi või miski väljaspool mind teeb mind korda:
Aastatepikkused otsingud
-
Psühholoogiline abi – teraapiad, psühholoogid, antidepressandid ja esketamiin-ravi.
-
Alternatiivsed kogemused – rännakud psühhodeelikumidega ja ainete tarbimine.
-
Vaimsed praktikad – süvitsi minev kehatöö, tantramaailm ja loendamatud koolitused.
-
Otsingud suhetes – lühisuhted, avatud suhted ja polüamooria suhtekolmnurgad.
-
Reisimine – minu kõige tihedamal aastal tegin 16 reisi.
-
Sukeldumine (Dive Master) – üle 400 sukeldumise ja ekstreemsused kuni jääsukeldumiseni.
Ma sain tohutult kogemusi ja teadmisi, aga minu sisemine seadistus ei muutunud. Ma teadsin teoorias kõike, aga vanad mustrid hoidsid mind jätkuvalt vangis.
Minu teekonna madalaim punkt saabus elutoa diivanil. Olin kaks kuud elanud täielikus eraldatuses, vältides maailma, kuritarvitades kanepit ja seeni ning põgenedes reaalsuse eest. See oli periood, kus polnud enam kuhugi kukkuda. Kuid keset seda täielikku pimedust sündis lõpuks midagi ootamatut – otsus elada.
Mõistsin, et kuna mul pole enam midagi kaotada, pole mul enam ka põhjust midagi karta. Hakkasin tegema radikaalseid otsuseid ja üleöö tegutsema:
Hirmuta tegutsemine ja radikaalne pööre
-
Maja müük ja lahti laskmine lagunenud pere kodust.
-
Süsteemne teraapia, mille käigus jõudsin Dr. Joe Dispenza „Rewired“ seeria teadmisteni ja bioloogilise seadistuse muutmise meetodini.
-
Kolm kuud Aasias – läksin üksi rändama, et õppida olema iseendaga. Seal sündis lõplik arusaam, kuidas „Rewired“ teadmisi oma elus päriselt ja püsivalt rakendada.
-
Camino de Santiago – 800 kilomeetrit jalgsi liikumist, iseendaga olemist ja „Rewired“ teadmiste igapäevast rakendamist.
Need sammud ei olnud enam põgenemine, vaid teadlik tegutsemine. Ma olin lõpuks ometi muukinud lahti koodi, mis hoidis mind aastakümneid vangis, ning avastasin elamise oskuse, mida täna kutsun nimega Dreamlife.
Täna on minu elu tundmatuseni muutunud, kuid seekord mitte väliselt, vaid seestpoolt. Ma ei ela enam pidevas ellujäämisrežiimis ega otsi täitust asjadest, mis on väljaspool mind. Dreamlife ei ole minu jaoks enam luksuslik fassaad, vaid sügav sisemine seisund ja vabadus:
Dreamlife: Elu ilma fassaadita
-
Püsiv sisemine rahu – ärevuse ja mittepiisavuse tunne on kadunud ning aastatepikkune depressioon on jäänud minevikku.
-
Sügav enesearmastus – seisund, mis ei vaja enam välist kinnitust, heakskiitu ega pidevat enese tõestamist.
-
Oskus olla iseendaga – ma ei vaja enam põgenemisteid, alkoholi ega uimasteid, sest mul on iseendaga ülimalt hea olla.
-
Emotsionaalne iseseisvus – tunnen endas vankumatut enesekindlust ja vabadust valida oma reaktsioone igas olukorras.
-
Täielik kohalolu – olen päriselt olemas oma laste ja lähedaste jaoks, pakkudes neile tähelepanu, mida nad väärivad.
-
Autentsed suhted – olles vaba vanadest mustritest, saan luua tõelisi ja sügavaid ühendusi, kartmata olla see, kes ma olen.
-
Julgus ja avatus tundmatule – ma ei karda enam teadmatust, vaid oskan seda nautida. Julgen katsetada uut ja olla igas olukorras täpselt see, kes ma olen.
-
Teadlik loomine – ma ei ole enam oma bioloogia ohver, vaid oma elu arhitekt, kes juhib oma saatust hirmuta.
-
Füüsiline heaolu – minu keha on vaba pidevast pingest, mis väljendub suurepärases vormis, sügavas unes ja loomulikus energias.
Ma ei pea end enam „parandama“, sest ma olen lõpuks ometi aktsepteerinud ennast täpselt sellisena, nagu ma olen. Ja ma armastan seda lahedat tegelast!
Olen muukinud lahti koodi, mis võimaldab mul elada täiel rinnal, rahus ja kohalolus. See on elamise oskus ja bioloogiline seadistus, mida ma täna teistega jagan – sest igaüks väärib elamist väärt elu.