Väliselt võib minu elulugu tunduda eduloo või põneva seiklusena. Kuid täna ma tean, et suurema osa sellest ajast ei olnud „roolis“ täiskasvanud Martin. Minu valikuid, ambitsioone ja hirme juhtisid viis poissi minu sees – minu sisemised lapsed.
Need on kohad, kus minu „süsteem“ sai lapsepõlves ja nooruses kahjustada. Need on programmid, mis jooksid taustal aastakümneid, sundides mind taga ajama staatust, raha ja tunnustust, et täita tühjust, mida ma ise tollal selgitada ei osanud. Ma sain neist teadlikuks alles oma „ärkamise“ käigus teraapias, kui olin 35-aastane.
I. Kest ja sisu – Kes juhtis minu elu tegelikult?
„Ratta Martin“ (3 a.) – Mittepiisavuse tunne
Mulle ja mu nooremale vennale osteti jalgrattad. Vend sai kolmerattalise, millega ta kohe minema sõitis. Mina sain kaherattalise, millega ma ei osanud veel sõita. Vanema pojana tundsin esimest korda survet: minult oodati rohkem, aga ma ei saanud hakkama. Sellest sündis sügav „mittepiisavuse“ tunne – usk, et ma pean olema parem, kiirem ja edukam, et väärt olla. See tunne oli kütuseks minu tegevustele ja saavutustele elus.
„Isa kaotanud Martin“ (3,5 a.) – Katkenud isaliin
Minu vanemad läksid lahku ja igasugune suhtlus nende vahel lakkas. Nägin oma isa viimast korda möödaminnes 7-aastaselt. Katkine perekond ja isaliini katkemine süvendasid hüljatuse tunnet ja „mittepiisavust“.
„Ärevuse Martin“ (7 a.) – Finantsärevus ja ellujäämishirm
Kogusin hoolsalt raha plastikust võikarpi. Ühel kuul palusid vanemad minu sääste, et perele süüa osta (nad maksid selle hiljem kenasti tagasi). Lapsepõlve hirm – „mis saab siis, kui minu võikarbis enam raha ei ole, kas me jäämegi nälga?“ – pani aluse sügavale finantsärevusele. See hirm oli kütuseks minu hilisemale karjäärile finantsmaailmas.
„Hamba Martin“ (10 a.) – Väline ebakindlus
Klassiekskursioonil sain löögi väikebussi uksega nii õnnetult, et kaotasin mõlemad esihambad. See hetk pani aluse aastatepikkusele hambaravile, kuid veelgi enam sügavale ebakindlusele oma naeratuse ja välimuse osas.
„Armukade Martin“ (18 a.) – Seksuaalne trauma ja ebakindlus
Noore mehena kogesin valusat lööki oma mehelikkusele ja enesekindlusele, kui sain teada detaile oma toonase partneri minevikust, mis puudutasid ka minu lähiringi ja poolvenda. See tekitas minus tohutu seksuaalse ebakindluse ja trauma, millega ma ei osanud tollal tegeleda ega ka sellega toime tulla.
Need viis poissi on põhjus, miks ma olen oma elus palju saavutanud, kuid samal ajal need viis poissi hävitasid mind, et saaks sündida Dreamlife Mentor.
II. Loovus ja vabanemine – Drum Machine
Muusika on alati olnud minu jaoks vabaduse ja puhta energia väljund. Minu teekond algas Valga muusikakoolis klaveri taga – jõudsin isegi Estonia kontserdisaali lavale –, kuid sisimas tõmbas mind alati trummide poole. Niipea kui muusikakool läbi sai, investeerisin kõik oma säästud ja vanemate abi oma esimesse trummikomplekti ning alustasin 15-aastaselt trummimänguga. Aasta hiljem kolisin 16-aastaselt kodust välja, et asuda õppima Nõo Reaalgümnaasiumi, millega sai alguse minu iseseisev elutee.
See oli aeg, mil sündis bänd nimega Slith ja minu lavanimi Drum Machine. Keskkooliaastatel muutus trummimäng meditatiivseks distsipliiniks – harjutasin kolm aastat järjest 3–5 tundi päevas. See pühendumine viis mind telesaatesse „Talendijaht“, kus võitsin ühe auhinnalise vahesaate ning jõudsin finaali, mida jälgis telerite ees 100 000 inimest. Lisaks viisid trummid mind erinevate muusikaprojektidega esinema ka Lätti, Soome ja Prantsusmaale.
Ülikoolis asutasime sõpradega „Eesti Bändi“. See imeline seltskond on olnud minu teine perekond, kellega oleme rännanud läbi maailma eri nurkade ja jaganud energiat tuhandete inimestega, hoides elus seda loovat tuld, mis tasakaalustab igapäevast ratsionaalsust.
– Suured lavad: 4 võimast kontserti publikule 1200–1500 inimest.
– Keskmised lavad: 9 ülesastumist publikule 200–300 inimest.
– Väikesed lavad: 4 esinemist sõprade pulmades publikule 70-100 inimest.
– Maailmarännakud: Kolm suurt bändiseiklust (Euroopa, USA, Mexico & Colombia).
Neli ikooni, mis kujutavad trummide pingutusrõngaid.
Need neli rõngast tähistavad klassikalise trummikomplekti tuuma: basstrumm, soolotrumm, tom ja põrandatom.
DM – Drum Machine
III. Struktuur ja väline jaht – Karjäär finantsmaailmas
Kui muusika ja trummid olid minu jaoks emotsionaalne väljund, siis finantsmaailm pakkus midagi muud: struktuuri, staatust ja kontrolli. 19-aastaselt Riiga kolimine ja õpingute alustamine mainekas SSE Riga ülikoolis ei olnud lihtsalt hariduslik valik – see oli sisenemine maailma, kus edu mõõdetakse numbrites, tiitlites ja ühiskondlikus imetluses.
Ma ehitasin teadlikult „täiuslikku elu“, mida teised võiksid kadestada. See oli lõputu jaht järgmise suurema palganumbri, kõrgema positsiooni ja säravama tiitli järele. Ma uskusin siiralt, et kui ma jõuan piisavalt kõrgele, siis sisemine tühjus ja lapsepõlvest kaasa saadud finantsärevus lõpuks kaovad.
19 a. Kirjutasin Tööturuametile projekti ja sain 70 000 EEK starditoetust.
19 a. Kolimine Riiga ja õpingute algus SSE Riga ülikoolis.
21 a. Õpingud vahetusüliõpilasena Ege Ülikoolis (Izmir, Türgi).
Et teekond oleks meeldejääv, otsustasime sõbraga Tartust kohale hääletada – 36 autot ja 4 nädalat seiklust hiljem jõudsimegi pärale.
21 a. Tunnustus ettevõtlikkuse eest – Anders Walli stipendium (75 000 SEK).
21 a. Esimene ametikoht analüütikuna Trigon Capitalis.
25 a. Operatiivne juhtimine (COO) Mogo (Eleving Group) Eesti üksuses.
27 a. Vastutus kogu üksuse eest – asusin Mogo (Eleving Group) Eesti juhiks.
28 a. Karjääriredeli tipp – LandCredit AS kaasasutaja ja tegevjuht (CEO).
30 a. Panus järelkasvu – MTÜ SSE Riga Toetusfondi juhtimine (423 000 € stipendiume jagatud).
IV. Perekond ja „täiuslik“ fassaad
Minu 15-aastane teekond laste emaga oli justkui täiusliku elu metoodiline ülesehitamine. Me liikusime sihikindlalt mööda ühiskondlikku edetabelit: abiellumine, laste sünd ning materiaalse heaolu tippu jõudmine.
Meie elust sai näidislehekülg läikivast ajakirjast – meil oli 164-ruutmeetrine suure aiaga „prime“ kinnisvara Pääskülas, hoovis säras luksusmaastur Audi Q7 ning me olime jõudmas finantsvabaduse lävepakule, kus ühine neto portfell ületas 500 000 € (bruto 600 000 €). Laste kasvatamise juures sai meile oluliseks tööriistaks Gordoni perekooli läbimine, mis aitas meil hoida fookust teadlikul lapsevanemlusel.
Selle fassaadi taga toimetas aga klassikaline „Nice Guy“ – mees, kes püüdis olla kõigi jaoks sotsiaalselt ootuspärane ja „hea“. Ma vältisin konflikte, surusin oma tegelikud vajadused alla ja püüdsin olla täiuslik abikaasa ning isa, lootes, et see tagab hingerahu.
Kuid 2019. aasta paiku hakkas pilt murenema. Ma hakkasin otsima pääseteed mediteerimisest, lootes vaigistada seda süvenevat ärevust ja tühjust, mida isegi „ideaalne“ pereelu ei suutnud täita. See oli vaikus enne tormi – tunne, et olin end nii kaugele maha salanud, et plahvatus oli vaid aja küsimus.
17 a. Kohtumine laste emaga.
25 a. Abiellumine.
27 a. Esimese tütre sündimine.
29 a. Teise tütre sündimine.
30 a. Gordoni perekooli läbimine.
30 a. Mediteerimise maailma sisenemine.
V. Plahvatus – Kui süsteem ütleb üles
See, mis väliselt paistis eduloona, oli sisemiselt tegelikult vaba kukkumine. 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses põrkusid kokku kõik minu „sisemised lapsed“, füüsiline kurnatus ja finantsiline vundamendi murenemine. See ei olnud üks sündmus, vaid rida lööke, mis muutsid minu „kuldse puuri“ elamiskõlbmatuks.
Lagunemine algas füüsiliselt. Teise lapse sünd ja krooniline magamatus viisid mu organismi 2019. aasta lõpuks ohtlikule piirile. Sellele lisaks oli mul „Eesti Bändiga“ tulemas kaks suurt kontserti, mille jaoks tegime proove kaks nädalat järjest kella 4-ni hommikul, et minna vaid mõne tunni pärast uuesti tööle. Ma kadusin sõna otseses mõttes ära – kaotasin kolme nädalaga 9 kilogrammi (kaalusin vaid 66 kg, olles 188 cm pikk) ja olin laval trummisoolode ajal minestamise äärel. Patareid olid tühjad, aga ma kütsin edasi, sest „Nice Guy“ ei saanud alla anda.
Füüsilisele kurnatusele lisandusid järjestikused löögid, mis purustasid minu senise identiteedi. Iga sündmus tabas valusalt minu sees olevaid „väikseid Martineid“ – programme, mis olid minus aastaid vaikselt tiksunud ja mille olemasolust ei teadnud ma toona midagi:
1: Juuli 2019 – 70 000 € löök
Minu investeerimisvea tõttu läks hapuks suur laen, mille olin andnud sugulasele ja tema äripartnerile. Tundsin, et olen teinud andestamatu vea ja vedanud alt oma venda, kelle raha oli sellest pool summat.
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus kasvas uuele tasemele
„Ratta Martin“ – mittepiisavuse tunne, enesesüüdistamine
Taustal käivitub:
2: Detsember 2019 – Töökaotus
Sai selgeks, et LandCredit AS ärimudel ei realiseeru soovitud kujul. See oli tohutu löök minu egole ja ambitsioonidele. Variant oli kaaluda sissetulekute 80% vähenemist või uut töökohta, aga mul puudus jõud, et uut projekti vedada.
“Ärevuse Martin“ – finantsärevus väheneva sissetuleku tõttu
“Ratta Martin“ – tunne, et ma pole piisavalt edukas
Taustal käivitub:
Kaotasin Harju Maakohtus vaidluse selle sama 70 000 € laenu osas. Võit pidi olema kindel, kuid kaotus tuli notari tehtud pisikese kirjavea tõttu notariaalses võlatunnistuses. Samal ajal läbisin valuliku operatsiooni, mis jättis mind kuuks ajaks füüsiliselt abituks.
3: Jaanuar 2020 – Kohtusaaga ja tervis
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus päriselt selle raha kaotamise ees
„Ratta Martin“ – mittepiisavuse tunne, enesesüüdistamine
„Hamba Martin“ – kehaline ja väline ebakindlus/nõrkus
Taustal käivitub:
4: Märts 2020 – Uus ja kallis kodu
Ostsime abikaasaga 164 m² kodu Pääskülas, kasutades viimast võimalust kõrgema sissetuleku pealt rohkem laenu saada. See oli küll ratsionaalne ja edukas kapitali parkimine, kuid kodulaenumakse kasvas 2,5 korda.
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus märgatavalt suuremate kulude ees
Taustal käivitub:
5: Märts 2020 – Covid-19 isolatsioon
Saime uut kodu nautida vaid nädala, kui algas üleriigiline lockdown. Neli seina ja teadmatus välismaailma ees süvendasid sisemist survet veelgi.
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus, mis saab minuga ja maailmaga edasi?
„Ratta Martin“ – mittepiisavuse tunne, kuna nüüd on maailm veel keerulisem
Taustal käivitub:
6: Aprill 2020 – Reaalsuse saabumine
Minu töö tegevjuhina lõppes. Sissetulek kukkus 80% ja sain viisaka lahkumishüvitise. Tundsin end ebaõnnestunu ja täiesti mõttetuna.
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus, kuna raha on edaspidi vähem
„Ratta Martin“ – minu väärtus võrdus minu sissetulekuga ja positsiooniga
Taustal käivitub:
7: Aprill 2020 – Spiraal põhja suunas
Rahulolematus iseendaga muutus rünnakuks abielu suunas. Tundsin end oma peres nurka jäetuna ja tähtsusetuna, andes ohvrirollile üha uut kütust. Üles kerkisid vanad seksuaalse trauma ja ebakindluse teemad, mille tulemusel hakkasid kerima mõtted pere lõhkumisest ja laste hülgamisest.
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus, teadmatus, hirm
„Ratta Martin“ – minu väärtus võrdus tervikliku perega ja staatusega
„Isa kaotanud Martin“ – hirm käituda nagu mu isa ehk hüljata oma tütred
„Armukade Martin“ – vanad haavad võimendusid katastroofilisele tasemele
Taustal käivitub:
8: Mai 2020 – Kirss tordil
Kaotasin laenuvaidluse Tallinna Ringkonnakohtus – tühine notari kirjaviga läks mulle ja mu vennale maksma 70 000 €.
„Ärevuse Martin“ – finantsärevus, see raha ongi nüüd läinud
Taustal käivitub:
See oli viimane piisk minu karikasse. Kaks päeva hiljem, olles Valgamaal oma kasuisa sünnipäeval, käis mu sees lõplik plahvatus. Ma murdusin täielikult 30-aastasena. Ma olin pealtnäha elanud ideaalset elu ja saavutanud noores eas rohkem kui enamik inimesi terve eluea jooksul, kuid olin sügavalt õnnetu ja masenduses. Kaotasin igasuguse elu mõtte ja eluisu.
Jalutasin külmkapi juurde, võtsin õlle ja hakkasin jooma. Ma ei lõpetanud joomist ja nikotiini tarbimist järgmised kolm päeva. Ma ei rääkinud kellegagi, mu pilk oli klaasistunud, olin kontaktivõimetu ja mõtlen enesetapu peale esimest korda elus. Ma lihtsalt jõin ja jõin ning olin kõige osas alla andnud.
Neljandal päeval võttis abikaasa ühendust mu sõbra Eerikuga ja selgitas olukorda. Eerik helistas mulle ja sai mu nõusse, et kirjutaksin üles kõik, mis mu sees toimub. Ma kirjutasin kokku 8 lehekülge seda musta tühjust ja lugesin selle abikaasale ette. See pihtimus oli lõpp senisele Martinile ja siit algas minu väga keeruline, 4 aastat kestnud transformatsioon uue „minani“.
VI. 4 aastat transformatsiooni
Pärast plahvatust langesin sügavasse depressiooni. Algasid antidepressandid ja aastad, kus suitsiidsed mõtted olid mu igapäevased kaaslased. Olin ühele katsele väga lähedal, kuid mind hoidis sellest eemale vaid minu laste olemasolu. Et mitte lõplikult murduda, hakkasin otsima lahendusi, mis mind stabiliseeriksid.
Minu transformatsioon kujunes rännakuks läbi ekstreemsuste, vaimsuse ja inimsuhete sügavike.
Sukeldumine sai minu päästerõngaks. Vee all oli ainus koht, kus maailma müra ja piinav sisekõne vaikisid. Seal oli vaja hingata rahulikult ja stabiilselt – see oli minu närvisüsteemi esimene päris teraapia.
Selle aja jooksul tegin üle 400 sukeldumise, koolitasin end Dive Masteriks ja jääsukeldujaks. Elasin kokku üle kahe kuu Egiptuse punasel merel laevade peal. Vabasukeldumises saavutasin rekordi, kus hoidsin hinge kinni 5 minutit ja laskusin 26 meetri sügavusele.
1. Vaikus vee all – Aktiivne meditatsioon
3 suurt ja 21 väikest rõngast, mis moodustavad veealused mullid.
Kuna Dive Master annab kokku lühendi DM, otsustasin sellele litsentsi tasemele pidama jääda. Ja noh, „Master“ on väga lahe tiitel, mida kanda!
DM – Dive Master
Ma läksin väga sügavalt sisse seksi ja seksuaalsuse maailma, et välja juurida oma sügavad traumad ja ebakindlus. Samal ajal hakkasin väga süsteemselt tegelema oma abieluga – pereteraapia, kliiniline psühholoog, Imago suhtekoolitus ja raamatud olid minu igapäevane osa.
Kõige äärmuslikuma näitena läksime abikaasaga avatud suhtesse, mille tulemusel leidsin ennast 1,5 aastat kestnud polüamooria suhtekolmnurgast. See aeg pakkus nii ägedaid reise ja eufoorilisi kõrghetki kui ka kukkumisi pimedatesse põhjaaukudesse. Venitasime seda kummi nii kaugele kui võimalik, kuniks oli selge: meie ühine tee on otsas.
32-aastaselt, pärast 15 aastat kooselu, otsustasime abielu lahutada ja varad jagada. Minust sai üle nädala kahe väikese lapse (3 ja 4,5) üksikisa. Kordus minu vanemate muster, aga lubasin iseendale, et ma ei hülga oma armsaid tütreid!
2. Seksuaalsus ja suhete anatoomia
Sellesse perioodi jäi veel väga palju tegemisi, mis aitasid mul end uuesti üles ehitada, aga ka vanu mustreid lõpuni põletada:
3. Äri, vaimsus ja rännakud läbi iseenda
Õiglus ja rahaline võit
Ma ei jätnud jonni. Vahetasin advokaate ja võitlesin teise ringiga läbi kohtu kogu 70 000 € pluss intressid tagasi. See oli oluline võit.
Miljardi-euro-unistuse purunemine
Asutasime ülikoolikaaslastega AS NestCapi. Plaanisime ehitada miljardi euro suuruse investeerimisfondi, kus olin taaskord COO rollis. Olime kaasamas esimest 11 miljonit (8 oli juba koos), kui turuolukord muutus ja projekt lagunes nagu kaardimaja. 2 aastat tööd ja 40 000 € isiklikku raha kadusid hetkega.
Süvenemine enesejuhtimise tehnikatesse
Läbisin Ingvar Villido I–V astme koolitused ja Babaji Kria jooga I pühenduse. See andis mulle praktilised tööriistad, kuidas oma sisemaailma juhtida.
Teadvuse rännakud
Hakkasin avastama teadvuse müstilist poolt – hingamisrännakud, seenerännakud, Ayahuasca rännak (mis oli minu jaoks surmalähedane kogemus), LSD rännak, Peyote rännakud, helirännakud ja tantsurännakud. Minu menüüsse lisandus ka kanep.
Sisesuhted ja lepitus
Läksin emaga tülli ja me ei suhelnud 8 kuud. Suhted paranesid alles siis, kui hakkasin ema aktsepteerima sellisena, nagu ta on, ja lubasin ka endal olla mina ise.
20ndad järele 30ndates
Elasin elu vastuvoolu ühiskonna normidele. Kogesin uuesti nii armumist kui ka petmist, elasin läbi lühemaid ja pikemaid suhteid. Juurisin endast aastatega täielikult välja seksuaalse ebakindluse ja asendasin selle teadliku seksuaalsusega.
33-aastaselt sisenesin Tantra maailma, kus elu pakkus mulle kohe ühe vaimuka õppetunni. Tantra ABC kursusel sattus pähkli sisse kivi ja ma hammustasin oma esihamba pooleks.
4. Tantra, „Hamba Martin“ ja Drum Machine
See oli hetk, kus sain „Hamba Martiniga“ (minu väline ebakindlus) tõsiselt tööd teha. Ma võtsin olukorra lihtsalt omaks. Käisin ilma hambata ringi, naeratasin laialt ja tegin inimeste tuju heaks, kuniks hamba suhu tagasi sain. See oli algus vabanemisele hirmust teiste arvamuse ees.
See kogemus avas uue ukse. Mõni kuu hiljem kutsuti mind Eesti Tantrafestivalile trummidega esinema. Drum Machine hullutas kahel järjestikusel suvel sadu inimesi, mängides trumme DJ-muusikale. See oli puhas improvisatsioon ja loovuse vool.
Esimesel festivalil kohtasin oma tänast kaaslast. Meie elukorraldus on teadlik ja aus: mõlemal on kaks last eelnevast abielust ja meil on kaks eraldi kodu. Lastega nädalatel elame me eraldi ja lastevabadel nädalatel koos – see mudel võimaldab meil hoida nii lähedust kui ka vajalikku isiklikku ruumi.
2024. aasta alguses kukkusin ma uuesti põhja. Olin 34-aastane. See oli sügavaim ja tumedaim koht minu elus. Lühikese aja jooksul lagunes mu toonane suhe petmisega ning ebaõnnestus suur Egiptuse laevaprojekt, millesse olin pannud kogu oma kire. Langesin sügavasse depressiooni ja alustasin oma kolmandat antidepressantide kuuri, kuid seekord need enam ei toiminud.
See oli täiesti uus ja hirmutav tase:
5. Viimane sügavik ja vabanemine „kodust, mis mind omas“
Sõltuvustsükkel
Alkoholi mu valikus sel hetkel enam ei olnud. Mõned kuud varem olin Albaanias sõpradega kolmepäevasel joomatuuril, millele järgnes kuuepäevane pohmell. See oli minu jaoks piir – otsustasin alkoholist päeva pealt loobuda. Kuid sisemine tühjus vajas ikkagi täitmist. Istusin kodus diivanil ja kuritarvitasin kaks kuud järjest kontrollimatult kanepit, seeni, mokatubakat ja e-sigarette. Mul oli vaid üks reegel: enne kella 17:00 kanepit ei suitseta. Aga kella viiest õhtul varajaste hommikutundideni lasin vahetpidamata. Saavutasin sellise tolerantsi, et ma ei saanud ennast kanepist enam „üle suitsetada“ – ma võisin seda lõputult tarbida, ilma et midagi oleks muutunud.
Meditsiiniline raskekahurvägi
Läksin perearsti juurde ja rääkisin ausalt ära, mis seisus ma olen ja mida ma tarbin. Kuluma hakkas lisaks palju Xanaxit. Mind suunati Esketamiini ravile – see on kontrollitud protseduur, kus aine tilgutatakse veeni. Tegin läbi 16 seanssi (100 € kord), kus kogesin müstilisi ja visuaalseid rännakuid. Samal ajal läbisin ka 10 seanssi transkraniaalset stimulatsiooni (tDCS), kus mu ajule anti nõrka alalisvoolu, et närvisüsteemi uuesti „käivitada“.
Kuldne puur muutus vanglaks
Mu kodulaenu makse oli 2000 € kuus. Olin neljandat aastat järjest „töötu“ ja elasin säästudest, mida oli selleks hetkeks järel suurusjärk 100 000 €. Vahepeal proovitud projektid ebaõnnestusid. Kaalusin meeleheitlikult ainult selliseid valikuid, mis tooksid sisse rohkem kui 2000 € kuus, et lihtsalt ellu jääda. Mu sõber Olav ütles mulle diivani-perioodi alguses lause, mis jäi mu pähe kummitama: „Sa ei oma enam seda kodu, vaid see kodu omab sind“.
Murdumispunkt ja vabanemine:
Pärast kahte kuud diivanil „põlemist“ jõudis Olavi lause mulle lõpuks päriselt kohale. Otsustasin oma katkise pere kodust loobuda ja selle müüki panna. Kohe pärast seda otsust langes mu õlgadelt hiiglaslik koorem. Samal päeval lõpetasin ainete kuritarvitamise, hakkasin tegelema maja müügiga ja andsin endale lubaduse: järgmist talve ma enam Eestis ei veeda. See oli mu neljas hooajaline depressioon järjest ja ma teadsin, et pean oma keskkonda muutma.
VII. Ärkamine – Uue Martini sünd
Mõistsin, et ma ei saa ehitada uut elu vanadele varemetele. Pärast otsust maja müüa tegin materiaalse suurpuhastuse – müüsin või annetasin peaaegu kõik. Alles jäid vaid trummid (Drum Machine), sukeldumisvarustus (Dive Master), Fordi mikrobuss ja üks kohvritäis riideid.
Maja müük ei pakkunud vaid emotsionaalset vabanemist, vaid muutis täielikult ka minu rahalist reaalsust. Minu netoportfell kasvas üle 400 000 €, mis koos drastiliselt vähenenud püsikuludega tähendas, et jõudsin „teiselt poolt“ ehk kulude minimeerimise kaudu finantsvabaduseni. Kuigi vaimu turgutamiseks ette võetud talvised reisid hoiavad portfelli veel õrnas langustrendis, on see minu teadlik valik – sisemine rahu on väärtuslikum kui numbrite rida ekraanil.
Ma olin vaba. Aga tee päris vabaduseni nõudis veel viimaseid torme.
Algas suvi ja koos sellega uued seiklused. Olin energiat täis ja valmis täie hooga tegutsema, kuid see hoog sai ootamatu ja valusa lõpu – kukkusin Enduro mootorrattaga ja väänasin tõsiselt põlve. Järgmine kuu karkudel oli sunnitud peatus, kuid just sel suvel tegin olulise otsuse: loobusin mokatubakast ja e-sigarettidest. Minu keha puhastumine oli alanud.
6. Avarii ja esimene puhastumine
Novembris 2024 tähistas „Eesti Bänd“ 15. sünnipäeva. Vahetult enne Tallinna kontserti olin teinud otsuse: ma lähen jaanuaris kolmeks kuuks Aasiasse, et õppida olema iseendaga üksi. See oli oskus, mis mul senises elus täielikult puudus. Hirm, teadmatus ja fakt, et ma polnud sellest kellelegi rääkinud, tulid minuga lavale kaasa. Andsin 250 inimese ees poolteist tundi show, kogedes esmakordselt elus, mida tähendab lavalolek keset paanikahoogu.
Kõige rohkem kartsin äraminekust rääkida lastele. Kui ma seda lõpuks autos pärast kontserti tegin, küsisid nad vaid: „Sa käid seal ära ja tuled tagasi, eks?“ Minu jaatava vastuse peale teatasid nad rahulikult: „Olgu, me elame siis seni emme juures!“ ja jätkasid rõõmsalt mängimist. See hetk ja mu sõber Olavi karmilt aus lause – „Lapsed saavad ilma sinuta väga hästi hakkama, vaata parem, kuidas sa ise hakkama saad“ – murdsid minus viimase süütunde barjääri.
7. Paanikahoog laval ja ausus tütardega
Järgmine peatus oli Riia – show 1 200 inimese ees. See oli minu ja bändi elu parim lavaleastumine. Mis kõige olulisem: ma olin nii laval kui ka hommikuni kestval peol täiesti kaine. See kogemus andis mulle müstilise uue energia ja teadmise, et ma ei vaja „kütust“, et särada. Olin valmis järgmise käigu sisse lükkama.
8. Kaine triumf Riias
Enne Aasiasse lendamist käisin 7 nädalat järjest terapeut Andres Põhjala seanssidel. See oli süsteemne töö, mis andis mulle minu elu kõige olulisemad tööriistad:
9. Süsteemne teraapia: Andres Põhjala
Karpmani draamakolmnurk
Sain lõpuks aru, kuidas olin aastaid elanud ohvrirollis, ja õppisin sellest välja astuma.
Dr. Joe Dispenza „Rewired“ seeria
See seeria andis mulle intellektuaalse „kliki“ ja sügava motivatsiooni, mida on vaja teha, et oma aju ümber programmeerida.
Rahu emaga
Andres aitas mul rahu sõlmida mu emaga ja mõista tema lapsepõlve mustreid. Pärast seda seanssi paranes mu suhe emaga üle öö.
„Väikeste Martinite“ olemasolu avastamine ja hoidmine
– Andsime „Ratta Martinile“ abirattad, et ta saaks turvaliselt sõitma hakata.
– Lõime „Ärevuse Martinile“ üliturvalise seifi tema varanduse hoidmiseks.
– Tõime „Armukadeda Martini“ ära Räpina sillalt, kus ta oli traumamälestusse vangi jäänud.
– „Isa kaotanud Martini“ osas kutsusime ettekujutuses kokku mitusada Martinit – lapsepõlvest kuni täiskasvanud meheni. Ma võtsin nende kõigi ees isa rolli, kallistasin neid kõiki ja tundsin, kuidas aastakümneid piinanud tühjus lihtsalt lahustus.
Need sisemise lapse praktikad on minuga kaasas tänase päevani. Käin nendega süsteemselt sidet hoidmas, et veenduda, et keegi neist ei ole enam „aktiveeritud“.
Aitäh Sulle, Andres Põhjala, selle imelise töö eest, mille me koos läbi tegime!
Andres soovitas mul vaadata ka Human Designi ning suunas mind Elena juurde. See vestlus läks minu „huvitavate näitajate“ tõttu niivõrd põnevaks ja sisukaks, et Elena otsustas oma järgmise kohtumise edasi lükata, et saaksime ühe lisatunni veel süveneda. Kokku rääkisime 3 tundi. Sain sealt tohutult taipamisi ja väga tugeva vundamendi oma edasisele elu kasutusjuhendile, mida kasutan tänase päevani.
Aitäh Sulle, Elena Koit, selle ägeda ja suunava videokõne eest!
10. Human Design: Elena Koit
Jaanuaris 2025 asusin teele. Filipiinid, Vietnam, Tai ja Egiptus. Loobusin viimaks ka kanepist ja seentest. Kuigi ma pole kunagi olnud suur kohvijooja, jätsin sel rännakul hüvasti ka kohviga. Panin ülima fookuse unele, trennile ja tervislikule toitumisele.
Ma arvasin, et mingi suurem sisemine „klikk“ käib kuskil metsade vahel Caminol üksi jalutades, aga see juhtus ootamatult juba Aasia esimesel nädalal. Ma sain lõpuks aru kuidas Dr Joe Dispensa „Rewired“ seeria teadmisi päriselus rakendada. Ma olin süsteemselt ärkvel. Ma olin vaba. See ei olnud enam pelgalt reis, vaid uus olemise viis, mida ma ei vaheta enam mitte millegi vastu.
Eestisse naastes olin ma Uus Martin. Minu suhe tütardega muutus täielikult – kui varem ootasin lastega nädalate lõppu, sest ma ei saanud iseendaga hakkama, siis nüüd hakkasin isaks olemise teekonda päriselt nautima. Veetsin lastega Eestis kaks nädalat ning aprilli lõpus suundusin oma üksioleku-rännaku järgmisesse etappi.
Camino de Santiago rajakäigust kujunes mu uue seisundi ja elustiili täielik nautimine - 6 nädalat ja 800 kilomeetrit iseendaga Hispaania põhjarannikul. See oli üks mu ägedamaid kogemusi elus! Uskumatul kombel sain just Camino viimase 200 kilomeetriga lõpuks korda mind aasta aega häirinud põlvevigastuse.
Caminolt tagasi tulles veetsin tütardega järjest terve kuu. See ei väsitanud mind enam ära, vaid ma nautisin seda aega ja meie kontakti täiel rinnal. See oli kinnitus, et muutus on püsiv.
11. Aasia ja Camino: Lõplik ärkamine
Täna on minu elu tundmatuseni muutunud, kuid seekord mitte väliselt, vaid seestpoolt. Ma ei ela enam pidevas ellujäämisrežiimis ega otsi täitust asjadest, mis on väljaspool mind. Dreamlife ei ole minu jaoks enam luksuslik fassaad, vaid sügav sisemine seisund ja vabadus:
12. Dreamlife: Elu ilma fassaadita
-
Püsiv sisemine rahu – ärevuse ja mittepiisavuse tunne on kadunud ning aastatepikkune depressioon on jäänud minevikku.
-
Sügav enesearmastus – seisund, mis ei vaja enam välist kinnitust, heakskiitu ega pidevat enese tõestamist.
-
Oskus olla iseendaga – ma ei vaja enam põgenemisteid, alkoholi ega uimasteid, sest mul on iseendaga ülimalt hea olla.
-
Emotsionaalne iseseisvus – tunnen endas vankumatut enesekindlust ja vabadust valida oma reaktsioone igas olukorras.
-
Täielik kohalolu – olen päriselt olemas oma laste ja lähedaste jaoks, pakkudes neile tähelepanu, mida nad väärivad.
-
Autentsed suhted – olles vaba vanadest mustritest, saan luua tõelisi ja sügavaid ühendusi, kartmata olla see, kes ma olen.
-
Julgus ja avatus tundmatule – ma ei karda enam teadmatust, vaid oskan seda nautida. Julgen katsetada uut ja olla igas olukorras täpselt see, kes ma olen.
-
Teadlik loomine – ma ei ole enam oma bioloogia ohver, vaid oma elu arhitekt, kes juhib oma saatust hirmuta.
-
Füüsiline heaolu – minu keha on vaba pidevast pingest, mis väljendub suurepärases vormis, sügavas unes ja loomulikus energias.
Ma ei pea end enam „parandama“, sest ma olen lõpuks ometi aktsepteerinud ennast täpselt sellisena, nagu ma olen. Ja ma armastan seda lahedat tegelast!
Olen muukinud lahti koodi, mis võimaldab mul elada täiel rinnal, rahus ja kohalolus. See on elamise oskus ja bioloogiline seadistus, mida ma täna teistega jagan – sest igaüks väärib elamist väärt elu.
VIII. Kutsumus – Dreamlife Mentori sünd
2025. aasta jätkus imelisel lainel. Aga midagi oli teisiti – inimesed minu ümber märkasid muutust. Sõbrad ja tuttavad hakkasid üha tihemini küsima: „Kuidas sa siia jõudsid? Mis juhtus? Mis praktikaid sa kasutad?“ Sain aru, et sellele ei ole võimalik vastata lühikese „liftikõnega“. See sisemaailm ja seisund, mida ma igapäevaselt kogen ja kultiveerin, on liiga sügav, et seda paari lausega edasi anda. Samas tekkis minus vastupandamatu soov: ma tahaks, et kõik inimesed saaksid tunda seda rahu ja vabadust, mida mina kogen.
Mõte oma teekonna ja meetodite jagamisest hakkas minu sees kasvama. Mõistsin, et selleks pean oma kogemused süsteemselt üles kirjutama ja struktureerima.
Tahtsin leida nime, mis sobiks minu olemasolevasse „DM“ ritta, nagu Drum Machine ja Dive Master. AI abiga jõudsin 2025. aasta septembris nimeni Dreamlife Mentor ja sündis kolme sügavat tähendust siduv logo.
DM triloogia ja sümbolism
Neli üksteisega seotud hammasratast.
Täisväärtusliku ehk Dreamlife elu saavutamiseks on vaja nelja tasandi omavahelist tasakaalu: Uni (kõige suurem ketas ja vundament), Meel, Keha ja Hing. Kui üks hammasratas kiilub kinni, seiskub kogu süsteem.
DM – Dreamlife Mentor
Novembris 2025 avastasin HeartMath Inner Balance™ Coherence Plus sensori. Hakkasin seda oma praktikatega katsetama ja tulemus oli jahmatav – sensor näitas väga tugevat keha ja meele tasakaalu seisundit (Coherence). See oli mulle hiiglaslik kinnitus: ma olen õigel teel ja ma teen õiget asja – nii iseendale kui ka teistele.
Täpselt nädal hiljem, kui olin kaaslasega Türgis päikest jahtimas, helistas mulle ootamatult terapeut Andres Põhjala. Me polnud neli kuud suhelnud, kuid mul oli veel kasutamata kaks seanssi. Kuna mul ei olnud enam vajadust sisemaailmas kaevata, tegin talle ettepaneku: „Andres, saame hoopis vahepeal sõpradena kokku – toeta ja torgi mind, et ma Dreamlife Meetodi süsteemselt kirja paneksin.“
Andres oli nõus. Paari nädalaga sai Dreamlife Meetod mustandina paberile.
HeartMath® + tõuge Andreselt = Dreamlife Meetodi sünd
Detsembris 2025 Tenerifel olles pandi mu uus seisund proovile. Ööbisime sõber Risto juures, kes on materiaalselt minust oluliselt paremas seisus. See aktiveeris minus üle pika aja „Ärevuse Martini“ ja „Ratta Martini“ – hakkasin end temaga võrdlema.
See oli võimas hetk, sest ma sain rakendada Dreamlife Meetodit päriselus, väga sügavast kohast. Ja see toimis.
Paar päeva hiljem kordus sama olukord teise eduka sõbra Indrekuga ning jällegi tulin ma Dreamlife meetodi abil sellest kohast kenasti läbi.