Sten Hoolma

Dreamlife meetodi tõi minu ellu Martin hetkel, mil olin vaimselt ja hingeliselt oma suurimas madalseisus. Kõik oli kuidagi kokku jooksnud ja väljapääsuna mõtlesin väga tumedaid mõtteid igapäevaselt. 2 väikest last kodus ja oma ettevõtte käima vedamine ning kasvatamine olid mind viinud kurnatusse ning väga halba füüsilisse ja vaimsesse seisundisse. Dreamlife meetod andis mulle vundamendi, millele ennast uuesti üles ehitama hakata, sest see lõi minu jaoks tervikpildi minu keha, meele ja vaimu toimimise alustaladest ja sellest, kuidas süsteemi toimimas hoidmiseks tuleb iga aspektiga eraldi tegeleda ja neile pidevalt tähelepanu osutada – vastasel juhul jookseb kogu masinavärk kokku, mis minu puhul oli ka juhtunud.

Koherentsus on tänaseks päevaks igapäevane osa minu elust ja naudin iga hetke, mil saan olla selles mõnusas seisundis, kus toimub paranemine ja kus on võimalik enda edasisi samme planeerida. Huvitaval kombel teab süda vastuseid. Koherentsuse praktikatega saame vaadata, kas süda nõustub meie plaanide ja kavatsustega või on need pelgalt intellekti soovid, mis on lihtsasti mõjutatavad väliste faktorite poolt. Kasutan koherentsust tihti probleemülesannete lahendamiseks. Heartmath sensor näitab kohe, kas süda nõustub või mitte ja kas kasutan otsuste tegemiseks ainult intellekti või teen seda intellekti ja südame koostöös. Kui süda ei nõustu kavatsetuga, on lõpptulemuseks pikas perspektiivis katkine keha ja kokkujooksnud süsteem.

Toon ühe näite olukorrast, mis juhtus paar kuud tagasi. Olin sõpradega Võrtsjärve peal kalal kui sain äkki ühe kõne seoses oma ettevõtte ühe kõige olulisema süsteemi rikkest ja toimepidevuse lakkamisest. Asi oli väga ajakriitiline ja vajas kohest tegelemist. Vastasel juhul oleks kõik seisma jäänud, müük peatunud ja ettevõte elutuna seisnud. Palusin ennast kaldale viia. Teel sadamasse jäime äikesetormi kätte, millest läbi sõites olin paanika- ja ärevushoo lävel, teadmata isegi kust otsast lahendust otsima hakata. Istusin autosse, sõitsin pisut eemale ja jäin tee äärde seisma. Võtsin oma sensori ja hingasin ennast koherentseks. Selles seisundis tulid vastused mulle ise. Kui olin meditatsiooni lõpetanud, hakkasin kodu poole sõitma ja telefonikõnesid tegema. Tunni-pooleteise sõidu ajal sain kogu olukorra lahendatud ja kõikidele osapooltele ülesanded delegeeritud. Võttis veel mõned päevad pärast seda aega, et kõik uuesti toimima saada, aga see kõik laabus nii lihtsasti, sest mina ise käitusin teisiti. Kui varasemalt oleksin pärast sellist matsu kogu ülejäänud päeva ja võib-olla nädala ärev olnud ja paaniliselt tegutsenud, siis nüüd tegin seda rahu ja selge meelega. Asi töötab!

Teen siinkohal ühe väikese disclaimer’i. Koherentsus on võimas tööriist kui sellele pihta saada ja seda osata kasutada. Selleks, et pihta saada, tuleb teha palju tööd iseendaga, näha vaeva ja õppida seda tööriista kasutama. Vastasel juhul on väga lihtne öelda, et proovisin, asi ei töötanud ja otsida mujalt seda võluvitsa edasi. Need, kes selle koodi lahti murravad, ei vaata enam kunagi tagasi – koherentsus mõtestab nende jaoks elu ümber, paneb nad maailma uute, lahtiste silmadega vaatama ning südamega tunnetama ja elama.